molitvelnic

De la Wikționar, dicționarul liber

română

Etimologie

Din slavă molitvĩnikŭ.

Pronunție

  • AFI: /mo.lit'vel.nik/


Substantiv


Declinarea substantivului
molitvelnic
n. Singular Plural
Nominativ-Acuzativ molitvelnic molitvelnice
Articulat molitvelnicul molitvelnicele
Genitiv-Dativ molitvelnicului molitvelnicelor
Vocativ ' '
  1. carte de rugăciuni.


Traduceri